Meist
Läänemaa põldude ja metsade vahel asub kiviaedadega ümbritsetud Peetri Talu. Talu lummas pererahvast just sellel põhjusel, nagu oleks nad sattunud Saaremaale. Terve päeva päikese poole olev talu on ümbritsetud sirelihekiga, talu ees on imeline suur kask. Kevade saabudes kuuleme sookurgede laulu, tagaaiast saame kaasa elada nende paaritamismängudele. Peetri Talu koosneb rehielamust, maakeldrist, peokuurist, kolmest klaaskuplist ning suvel on meil üleval ka glamping-telk. Tule ja ole hetkes ning naudi maaelu! Tere tulemast Peetri Tallu!
Pererahvas pakub mitmekülgset toitlustust: hommikusöök, lõuna- ja õhtusöök, sünnipäevalaud, piknikukorv ja palju muud. Ööbida saab meil kolmes klaasmajakeses, suviti ka talumaja teisel korrusel ning glamping telgis. Lisaks on meil olemas ka saun ja kümblustünn.
Kui väsinud reisija vajab majutust, pakub Peetri Talu selleks mitmeid võimalusi. Kolmes klaaskuplis on kokku kuus magamiskohta. Talumaja teisel korrusel on kaks magamistuba, kus on kokku viis magamiskohta. Lisaks on talus tualett, duširuum, kaminaruum ja saun.
Pakume majutust väikestele gruppidele (kuni 15 inimest), toitlustust (kuni 20 inimest) ja seminare. Seminaride, sünnipäevade ja muude ürituste jaoks on meil olemas peolaud, mis mahutab kuni 20 inimest. Lisaks on meil olemas vajalik heli- ja valgustehnika.
Soolu lummab tulijat oma kadakate ja kiviaedadega ning loob tunde, nagu oleksid sattunud mõnele kaunile Eesti saarele. Tegelikult on selles näpuotsatäis tõttki: alles hiljuti olid meri ja saared Soolule õige lähedal, sest Noarootsi poolsaar ühines mandriga vähem kui paarsada aastat tagasi. Ajalooallikatest on teada, et veel 18. sajandil purjetas Peeter Esimene Noarootsi ja mandri vahelt Haapsallu. Nüüd asub Noarootsi Peetri Talust vaid pooletunnise autosõidu kaugusel, mistõttu on seda erakordse ajalooga poolsaart lihtne meie juurest avastama minna.
Peetri rehitalu ise ehitati 1928. aastal ning see esindab traditsioonilist Eesti talukompleksi, kus igapäevaelu koosnes loomade karjatamisest, leivataina sõtkumisest ja põllutööst. Toona oli õu täis laste kilkeid, lammaste määgimist ning värske saagiga merelt tulnud kalurite rassimist.Kui talu ajalugu ulatub eelmise sajandi algusesse, siis Soolu küla tähistas äsja oma 500. juubelit.
Nüüdseks on koolist alles vaid kuuri- ja aidahoone ning kiviaed, kuid soolulaste ärgas ja edumeelne vaim pole tänini kuhugi kadunud. Tänapäeval elab Soolus koos suvitajatega 50 elanikku, kuid vaimuelult teeb küla silmad ette nii mõnelegi linnale: laulu- ja tantsuõhtuid, aruteluringe ja professionaalsete näitlejatega teatrietendusi korraldatakse vaat et iga nädal.
